Autor: Moonika Grau
E-poest tellitud kaubad, saadetised, väikesaadetis ja eraisikult saadud kinkesaadetiste maksustamine ja selgitused.
Kas väljastpoolt Euroopa Liitu ehk kolmandatest riikidest (Hiina, USA, jne) saabunud saadetised ja kaubad on vaja deklareerida ja millistel puhkudel tuleb tasuda importmaksud (tollimaks, käibemaks, aktsiis)?
Alates 1. juulist 2021 kaotati väljastpoolt Euroopa Liitu (ehk kolmandatest riikidest) tellitavate väikesaadetiste käibemaksuvabastus, seetõttu tuleb kõik väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvad saadetised deklareerida, olenemata nende väärtusest. Kõik saadetised maksustatakse käibemaksuga.
Loe artiklit “Saadetised väljastpoolt Euroopa Liitu” 
Intrastat aruanne (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise süsteem. Intrastati süsteem sai alguse 1993. aastal EL-i riikide ühisturu loomise ja sellega kaasneva tollikontrolli kadumisega. Seetõttu kadus võimalus lähtuda statistika tegemisel ainult tollideklaratsioonide andmetest ja tekkis vajadus koguda andmeid otse väliskaubandusega tegelevatelt ettevõtetelt. Loe artiklit “Intrastat aruanne Intrastat – Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väliskaubanduse statistika kogumise süsteem “
Intrastat aruande vormistamise teenuse tellimine on ettevõttele hea ja arukas lahendus. Intrastat aruande näol on tegemist ühe keerukama ja ajamahukama statistilise aruandega üldse – iga kirje puhul on vaja täita palju erinevaid andmevälju, mille kodeerimiseks tuleb kasutada mitmeid erinevaid klassifikaatoreid. Loe artiklit “Intrastat teenus A-Tolliagentuurist A-Tolliagentuur on suurim Intrastati koostaja Eestis“
Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendiettevõtja (va pakendatud kauba müüja) on kohustatud kokku koguma ja taaskasutama tema poolt Eesti turule lastud kaupade pakendeid ja pakendijäätmeid vastavalt seaduses sätestatud määradele ning kandma sellest tulenevad kulud.
Loe artiklit “Pakendiettevõtja kohustused Pakendiettevõtja pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustuste üleandmine “
Pakendiaudit tähendab sisuliselt audiitori hinnangu andmist pakendiettevõtja kalendriaasta pakendiaruandlusele ehk kuidas ja kas pakendiettevõtja koostatud pakendiaruanded on kooskõlas pakendiseadusega. Pakendiaudit tuleb tellida neil pakendiettevõtjatel, kel seadusest tulenev pakendite turule laskmise piirmäär on ületatud.
Et pakendiaudit saaks edukalt läbitud, tuleks veenduda, et pakendid on korrektselt kaardistatud, välja on töötatud pakendite aruandlusse kaasamise põhimõtted, arvestusmetoodika ja kehtestatud pakendite sisekorra eeskiri.
Loe artiklit “Pakendiaudit Kuidas pakendiaudit sujuvalt läbida“
Mis on laiendatud tootjavastutus?
Laiendatud tootjavastutus on sisuliselt saastatuse vältimise poliitika põhimõte, keskkonnakaitse strateegia,
mille eesmärgiks on vähendada toote kahjulikku mõju keskkonnale.
Tootjavastutus on reguleeritud peamiselt Jäätmeseaduse ja selle alamaktide kaudu.
Tootjavastutus (laiendatud tootjavastutus) on “saastaja maksab” põhimõtte laiendus, mille kohaselt tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest kuni hetkeni, mil tootest tekkinud jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Sisuliselt tähendab see seda, et tootja vastutab oma toodetest tekkinud jäätmete kokku kogumise ja nende käitlemise eest ja kannab sellega seotud kulud. Oluline on täpsustada, et “tootja” on jäätmeseaduse tähenduses isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.
Kuna tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni kuni hetkeni mil tootest tekkinud jäätmed lakkavad olemast jäätmed, ei ole tootja vabanenud vastutusest, kui ta on enda turule lastud toodetest tekkinud jäätmed kokku korjanud ja need jäätmekäitlejale üle andnud. Tootja peab teadma, mis nendest jäätmetest edasi saab – ta peab teadma, mida see jäätmekäitleja, kellele ta need jäätmed üle annab, nende jäätmetega edasi teeb. Ta peab teadma jäätmekäitluse nn ahelat algusest lõpuni.
Loe artiklit “Tootjavastutus” Probleemtooteregister ehk PROTO
Riiklik probleemtooteregister ehk PROTO on Keskkonnaministeeriumi poolt hallatav andmebaas.
PROTO-sse koondatakse, hoitakse ja töödeldakse andmeid
- Eestis probleemtoodete tootjate või probleemtoodete,
- Eestis probleemtoodete tootjate või probleemtoodete maaletoojate
- Eestis turule lastud probleemtoodete ning nendest tekkinud jäätmete
- taaskasutamise ja kõrvaldamise
- Eestist väljaveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete
taaskasutamise ning kõrvaldamise kohta.
Käesoleval hetkel on probleemtoodetena määratletud:
- elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
- patareid ja akud;
- mootorsõidukid ja nende osad;
- rehvid;
- põllumajandusplast.
Eestis rakendatakse tootjavastutuse põhimõtet pakenditele ja toodetele, mis on jäätmeseaduses määratletud „probleemtoodetena“.
Probleemtooteregistri eesmärk on Eesti õigusaktides sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise üle arvestuse pidamine ja registrisse kantud andmete alusel jäätmealase teabe esitamine Euroopa Komisjonile.
Vastavalt jäätmeseadusele on kõikidel probleemtoodete tootjatel kohustus end registreerida probleemtooteregistris ja esitada registrisse andmeid turule lastud probleemtoodete ning kogutud ja taaskasutatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kohta. Registreerimistoimingute eest ei pea tootja tasu maksma.
Loe artiklit “Mis on probleemtooteregister?” 
Pakendiaruanne on keerukas ja eeldab süsteemset käsitlust ning protseduure. Pakendiaruande koostamisel võib välja tuua kolm peamist komistuskivi:
- teadmatus
- oskamatus pakendeid kaasata
- sobiliku pakendiandmete kaardistamise hetk ehk sisendandmete tekkemomendi valimine.
Alates 1. maist 2004 rakendusid tollimaksud kaupade impordil kolmandatest riikidest, mis põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Ühendusse importimise ja ühendusest eksportimisega seotud ühenduse meetmete kohaldamiseks kasutatakse ühenduste integreeritud tollitariifistikku – TARIC (TARiff Integre Communautaire).
Loe artiklit “Tollimaksud Kaupade klassifitseerimine ja neile rakendatav tollimaks“
