Autor: Moonika Grau

Teenuste väliskaubanduse aruanne Rahvusvahelise kaubavahetusega seonduvad aruandluse teenused

Alates 1. jaanuarist 2021 on ettevõtetel kohustus esitada teenuste väliskaubanduse andmete kohta aruanne Statistikaametile.

Aruandesse kaasatakse teenuste väliskaubanduse ekspordi ja impordi andmed EL-i ja kolmandate riikidega, aruanne esitatakse kvartaalselt 18-ndaks kuupäevaks Statistikaametile.

Ettevõtted peavad esitama teenuste väliskaubanduse andmed juhul, kui:

  • ettevõte kuulus 2020. a III kvartalis Eesti Panga maksebilansi statistika aruandluse valimisse
  • ettevõtte teenuste ekspordi või impordi summa ületas 2020 a. 100 000 euro
  • teenuste ekspordi või impordi käive ületab statistilise läve aruandeaasta (2021) jooksul. Sellisel juhul tuleb andmeid esitada alates läve ületanud kvartalile järgnevast kvartalist kuni 2021 a. lõpuni.

Teenuste väliskaubanduse kohta peavad andmeid esitama majandusüksused, kelle teenuste ekspordi või impordi käive ületab aruandeaastaks kehtestatud statistilise läve.

Läve määrab statistikaamet eelneva aasta väliskaubandusstatistika põhjal. Andmete esitamise kohustuse määramisel arvestatakse teenuste ekspordi ja impordi voogu ühiselt.

Oluline teada! Kui majandusüksuse teenuste ekspordi või impordi käive ületab 2021. aastal ka järgmiseks, 2022. aastaks kehtestatud statistilise läve, tuleb andmeid esitada ka järgmisel aastal (2022). Kui majandusüksuse käive järgmiseks aastaks kehtestatud läve ei ületa, siis järgmisel aastal andmeid enam esitama ei pea.

Andmete esitamise kohustus kestab üldjuhul aruandeaasta lõpuni, isegi juhul, kui tehingute summa väheneb aruandeperioodil nii, et see jääb alla kehtestatud statistilise läve. Ettevütte andmete esitamise kohustust saab kontrollida veebilehel https://www.stat.ee/et/esitaandmeid/andmete-esitamise-kohustus.

Teenuste väliskaubanduse kvartaliküsimustikus tuleb kajastada kõik ekspordi (teenuste müügi) ja impordiga (teenuste ostuga) seotud tehingud nende liikide, riikide ning osutamise viisi järgi. Andmete kogumise õiguslik alus on riiklik statistika seadus.

Kõik riigid, sh Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid, koguvad oma teenuste väliskaubanduse kohta
andmeid. EL-i liikmesriigid koguvad andmeid nii teiste liikmesriikidega kui ka kolmandate
(liiduväliste) riikidega peetava teenuste väliskaubanduse ehk ekspordi ja impordi kohta.
Majandusüksused esitavad teenuste väliskaubanduse kohta andmeid oma riigi statistikat
koguvale asutusele, kus tehakse esitatud andmete põhjal teenuste väliskaubandusstatistikat.

Intrastati küsimustiku tellijale saame pakkuda Teenuste Väliskaubanduse aruande teenust tavahinnast soodsama hinnaga.

Teenuste Väliskaubanduse kliendiinfo: +372 655 0703

E-kiri: info@toll.ee

Saadetised väljastpoolt Euroopa Liitu

E-poest tellitud kaubad, saadetised, väikesaadetis ja eraisikult saadud kinkesaadetiste maksustamine ja selgitused.

Kas kolmandatest riikidest (Hiina, USA, jne) saadetud kaupu on vaja deklareerida ja/või tasuda importmaksud (tollimaks, käibemaks, aktsiis)? See sõltub täpsemalt saadetise väärtusest, kogusest ja saatjast. Impordimaksude suurus aga sõltub kaubakoodist ja kauba päritoluriigist.

Kas väljastpoolt Euroopa Liitu ehk kolmandatest riikidest (Hiina, USA, jne) saabunud saadetised ja kaubad on vaja deklareerida ja millistel puhkudel tuleb tasuda importmaksud (tollimaks, käibemaks, aktsiis)?

Alates 1. juulist 2021 kaotati väljastpoolt Euroopa Liitu (ehk kolmandatest riikidest) tellitavate väikesaadetiste käibemaksuvabastus, seetõttu tuleb kõik väljastpoolt Euroopa Liitu saabuvad saadetised deklareerida, olenemata nende väärtusest. Kõik saadetised maksustatakse käibemaksuga.

Loe artiklit “Saadetised väljastpoolt Euroopa Liitu”

Intrastat aruanne Intrastat - Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väliskaubanduse statistika kogumise süsteem

Intrastat aruanne (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise süsteem. Intrastati andmete alusel tehakse väliskaubandusstatistikat.Intrastat aruanne (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise süsteem. Intrastati süsteem sai alguse 1993. aastal EL-i riikide ühisturu loomise ja sellega kaasneva tollikontrolli kadumisega. Seetõttu kadus võimalus lähtuda statistika tegemisel ainult tollideklaratsioonide andmetest ja tekkis vajadus koguda andmeid otse väliskaubandusega tegelevatelt ettevõtetelt. Loe artiklit Intrastat aruanne Intrastat – Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise väliskaubanduse statistika kogumise süsteem

Intrastat teenus A-Tolliagentuurist A-Tolliagentuur on suurim Intrastati koostaja Eestis

Intrastat teenus on klienIntrastat aruande vormistamine A-Tolliagentuuris on lihtne ja mugav teenus - ettevõtte ainsaks kohustuseks on edastada igakuiselt oma kaubaarved. Kaubaarvete alusel koostame intrastat aruande, lisaks suhtleme ise kliendi eest Statistikaametiga ning esitame kliendi Intrastat aruande õigeaegselt Statistikaametile.

Intrastat aruande vormistamise teenuse tellimine on ettevõttele hea ja arukas lahendus. Intrastat aruande näol on tegemist ühe keerukama ja ajamahukama statistilise aruandega üldse – iga kirje puhul on vaja täita palju erinevaid andmevälju, mille kodeerimiseks tuleb kasutada mitmeid erinevaid klassifikaatoreid. Loe artiklit Intrastat teenus A-Tolliagentuurist A-Tolliagentuur on suurim Intrastati koostaja Eestis

Pakendiettevõtja kohustused Pakendiettevõtja pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustuste üleandmine

Pakendiettevõtja on kohustatud kokku koguma ja taaskasutama oma kaupade pakendid ja pakendijäätmed

Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendiettevõtja (va pakendatud kauba müüja) on kohustatud kokku koguma ja taaskasutama tema poolt Eesti turule lastud kaupade pakendeid ja pakendijäätmeid vastavalt seaduses sätestatud määradele ning kandma sellest tulenevad kulud.
Loe artiklit Pakendiettevõtja kohustused Pakendiettevõtja pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustuste üleandmine

Pakendiaudit Kuidas pakendiaudit sujuvalt läbida

Mis on pakendiaudit ja kuidas valmistada pakendiauditiksPakendiaudit tähendab sisuliselt audiitori hinnangu andmist pakendiettevõtja kalendriaasta pakendiaruandlusele ehk kuidas ja kas pakendiettevõtja koostatud pakendiaruanded on kooskõlas pakendiseadusega.  Pakendiaudit tuleb tellida neil pakendiettevõtjatel,  kel seadusest tulenev pakendite turule laskmise piirmäär on ületatud.

Et pakendiaudit saaks edukalt läbitud, tuleks veenduda, et pakendid on korrektselt kaardistatud, välja on töötatud pakendite aruandlusse kaasamise põhimõtted, arvestusmetoodika ja  kehtestatud pakendite sisekorra eeskiri. 
Loe artiklit Pakendiaudit Kuidas pakendiaudit sujuvalt läbida

Tootjavastutus

Mis on laiendatud tootjavastutus?

Laiendatud tootjavastutus on sisuliselt saastatuse vältimise poliitika põhimõte, keskkonnakaitse strateegia, mille eesmärk on vähendada toote kahjulikku mõju keskkonnale.

Laiendatud tootjavastutus on sisuliselt saastatuse vältimise poliitika põhimõte, keskkonnakaitse strateegia,

mille eesmärgiks on vähendada toote kahjulikku mõju keskkonnale.

Tootjavastutus on reguleeritud peamiselt Jäätmeseaduse ja selle alamaktide kaudu.

Tootjavastutus (laiendatud tootjavastutus) on “saastaja maksab” põhimõtte laiendus, mille kohaselt tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest kuni hetkeni, mil tootest tekkinud jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Sisuliselt tähendab see seda, et tootja vastutab oma toodetest tekkinud jäätmete kokku kogumise ja nende käitlemise eest ja kannab sellega seotud kulud. Oluline on täpsustada, et “tootja” on jäätmeseaduse tähenduses isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.  

Kuna tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni kuni hetkeni mil tootest tekkinud jäätmed lakkavad olemast jäätmed, ei ole tootja vabanenud vastutusest, kui ta on enda turule lastud toodetest tekkinud jäätmed kokku korjanud ja need jäätmekäitlejale üle andnud. Tootja peab teadma, mis nendest jäätmetest edasi saab – ta peab teadma, mida see jäätmekäitleja, kellele ta need jäätmed üle annab, nende jäätmetega edasi teeb. Ta peab teadma jäätmekäitluse nn ahelat algusest lõpuni.

Loe artiklit “Tootjavastutus”

Mis on probleemtooteregister?

Probleemtooteregister ehk PROTO

Probleemtooteregister ehk PROTO on Keskkonnaministeeriumi poolt hallatav andmebaas

Riiklik probleemtooteregister ehk PROTO on Keskkonnaministeeriumi poolt hallatav andmebaas.

PROTO-sse koondatakse, hoitakse ja töödeldakse andmeid

  • Eestis probleemtoodete tootjate või probleemtoodete,
  • Eestis probleemtoodete tootjate või probleemtoodete maaletoojate
  • Eestis turule lastud probleemtoodete ning nendest tekkinud jäätmete
  • taaskasutamise ja kõrvaldamise
  • Eestist väljaveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete

taaskasutamise ning kõrvaldamise kohta.

Käesoleval hetkel on probleemtoodetena määratletud:

  • elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  • patareid ja akud;
  • mootorsõidukid ja nende osad;
  • rehvid;
  • põllumajandusplast.

Eestis rakendatakse tootjavastutuse põhimõtet pakenditele ja toodetele, mis on jäätmeseaduses määratletud „probleemtoodetena“.

Probleemtooteregistri eesmärk on Eesti õigusaktides sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise üle arvestuse pidamine ja registrisse kantud andmete alusel jäätmealase teabe esitamine Euroopa Komisjonile.

Vastavalt jäätmeseadusele on kõikidel probleemtoodete tootjatel kohustus end registreerida probleemtooteregistris ja esitada registrisse andmeid turule lastud probleemtoodete ning kogutud ja taaskasutatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kohta. Registreerimistoimingute eest ei pea tootja tasu maksma.

Loe artiklit “Mis on probleemtooteregister?”

Pakendiaruanne – kõige suurem komistuskivi on rühmapakend Pakendiaruanne - kõige enam vigu tekitab kaubaarvetel olevate puudulike rühmapakendite andmete kasutamine

Pakendiaruande koostamise kõige enam tekkinud vigade põhjuseks on osutunud rühmapakendi puudulik kirjeldus kaubaarvetelPakendiaruanne on keerukas ja eeldab süsteemset käsitlust ning protseduure. Pakendiaruande koostamisel võib välja tuua kolm peamist komistuskivi:

  • teadmatus
  • oskamatus pakendeid kaasata
  • sobiliku pakendiandmete kaardistamise hetk ehk sisendandmete tekkemomendi valimine.

Loe artiklit Pakendiaruanne – kõige suurem komistuskivi on rühmapakend Pakendiaruanne – kõige enam vigu tekitab kaubaarvetel olevate puudulike rühmapakendite andmete kasutamine

Tollimaksud Kaupade klassifitseerimine ja neile rakendatav tollimaks

Kaupade klassifitseerimine ja tollimaksudAlates 1. maist 2004 rakendusid tollimaksud kaupade impordil kolmandatest riikidest, mis põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Ühendusse importimise ja ühendusest eksportimisega seotud ühenduse meetmete kohaldamiseks kasutatakse ühenduste integreeritud tollitariifistikku – TARIC (TARiff Integre Communautaire).

Loe artiklit Tollimaksud Kaupade klassifitseerimine ja neile rakendatav tollimaks