Pakendiaudit tähendab sisuliselt audiitori hinnangu andmist pakendiettevõtja kalendriaasta pakendiaruandlusele ehk kuidas ja kas pakendiettevõtja koostatud pakendiaruanded on kooskõlas pakendiseadusega. Pakendiaudit tuleb tellida neil pakendiettevõtjatel, kel seadusest tulenev pakendite turule laskmise piirmäär on ületatud.
Et pakendiaudit saaks edukalt läbitud, tuleks veenduda, et pakendid on korrektselt kaardistatud, välja on töötatud pakendite aruandlusse kaasamise põhimõtted, arvestusmetoodika ja kehtestatud pakendite sisekorra eeskiri. Loe artiklit “PakendiauditKuidas pakendiaudit sujuvalt läbida“→
Pakendiaruande koostamine algab pakendite andmete kaardistamisest – tuleb välja selgitada millised on pakendiiettevõtja kaubad ja kuidas need on pakendatud. Oluline on siinkohal meelde tuletada, et kõik mis pannakse tootele ümber ja mis pole toote lahutamatu osa, on pakend ja selle üle tuleb arvestust pidada.
müügipakend moodustab osa tarbijale või lõppkasutajale müügikohas üleantavast müügiühikust. Tüüpiline müügipakend on nt lõpptarbijale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakend (nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, aga ka televiisori ümber olev pappkast)
rühmapakend on mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas pakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks. Selle saab kaubalt eemaldada ilma toote omadusi muutumata. Rühmapakend on nt pudelikast, müügipakendisse pakitud toodete pakendamiseks mõeldud pappkast, pakkekile jms.
veopakend on mõeldud ühe müügiühiku või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi. Veopakendiks on näiteks kaubaalus, puidust raamid, metalllindid jms.Veopakendi hulka ei arvata maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinereid.
Pakendiseaduse kohaselt on pakend mistahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel – toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
Pakendiaruande koostamine ja pakendiandmete loome ei saa olla vaid kaubaarvetel leiduva info põhine kuna reeglina on seal esitatud teave pakendite kohta puudulik. Praktika kinnitab, et reeglina ei ole tarnijate poolt antud pakendite andmed kaubadokumentidel korrektsed ja pakenidite reaalsel kaalumisel ilmneb, et tegelik pakendimass erineb oluliselt tarnija väljastatud kaubadokumentidel olevast pakendimassist.
Korrektse pakendiaruande koostamine eeldab seega süsteemset lähenemist ja algab pakendiandmete kogumisest kauba saabumise hetkel pakendiettevõtja laos, mil on olemas ka rühmapakend ja veopakend. Just viimased on praktikas on kujunenud kõige ebatäpsemalt kirjeldatud pakendiliigiks ja suurimaks komistuskiviks korrektse pakendiaruande loomisel.
Vaata videost kuidas luua korrektsed pakendiandmed ja valmib pakendiaruanne.
