Mis on laiendatud tootjavastutus?
Laiendatud tootjavastutus on sisuliselt saastatuse vältimise poliitika põhimõte, keskkonnakaitse strateegia,
mille eesmärgiks on vähendada toote kahjulikku mõju keskkonnale.
Tootjavastutus on reguleeritud peamiselt Jäätmeseaduse ja selle alamaktide kaudu.
Tootjavastutus (laiendatud tootjavastutus) on “saastaja maksab” põhimõtte laiendus, mille kohaselt tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest kuni hetkeni, mil tootest tekkinud jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Sisuliselt tähendab see seda, et tootja vastutab oma toodetest tekkinud jäätmete kokku kogumise ja nende käitlemise eest ja kannab sellega seotud kulud. Oluline on täpsustada, et “tootja” on jäätmeseaduse tähenduses isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.
Kuna tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni kuni hetkeni mil tootest tekkinud jäätmed lakkavad olemast jäätmed, ei ole tootja vabanenud vastutusest, kui ta on enda turule lastud toodetest tekkinud jäätmed kokku korjanud ja need jäätmekäitlejale üle andnud. Tootja peab teadma, mis nendest jäätmetest edasi saab – ta peab teadma, mida see jäätmekäitleja, kellele ta need jäätmed üle annab, nende jäätmetega edasi teeb. Ta peab teadma jäätmekäitluse nn ahelat algusest lõpuni.
Eestis rakendatakse tootjavastutuse põhimõtet pakenditele ning toodetele, mis on jäätmeseaduses määratletud „probleemtoodetena“. Käesoleval hetkel on probleemtoodetena määratletud:
- patareidele ja akudele alates 1. maist 2004
- mootorsõidukitele ja nende osadele alates 1. jaanuarist 2005
- elektri- ja elektroonikaseadmetele alates 13. augustist 2005
- rehvidele 1. jaanuarist 2005
- põllumajandusplastidele 1. jaanuarist 2013
Tootjal on kohustus koguda ja edasisele käitlemisele suunata ka sellest probleemtootest tekkinud jäätmed, mis on turule lastud enne tootjavastutuse rakendumist (nn endisaegsed ehk ajaloolised jäätmed).
Tootja on kohustatud:
1) omama jäätmekäitluskava;
2) registreeruma probleemtooteregistris
3) esitama probleemtooteregistrisse andmeid turule lastud probleemtoodete ning kogutud ja taaskasutatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kohta.
Individuaalne ja kollektiivne tootjavastutus
Individuaalse tootjavastutuse puhul vastutab tootja ise ja vaid oma toodetest tekkinud jäätmete eest.
Kollektiivse tootjavastutuse puhul vastutavad tootjad ühiselt kõigi vastavat liiki toodetest tekkinud jäätmete eest. See tähendab, et kollektiivse vastutuse puhul ei võta arvesse toodete kaubamärki ega muid toote spetsiifilisi omadusi, vaid üksnes seda, et tegemist on sarnase tootegrupiga.
Sõltumata vastutuse liigist võivad tootjad teha omavahel koostööd tootjavastutusega seotud kohustuste täitmiseks. Muuhulgas võivad tootjad omavahelise kokkuleppega rakendada kollektiivset vastutust ka jäätmetele, mille suhtes kehtib individuaalne vastutus. Koostöö tegemise vormiks on reeglina tootjavastutusorganisatsioonid. Tootjavastutusorganisatsioon on mittetulunduslik tootjate ühendus, mille liikmed või osanikud on tootjad või tootjaid esindavad organisatsioonid ja mis on ellu kutsutud eesmärgiga täita tootjate huvides ja nimel tootjavastutusega seonduvaid kohustusi.
A-Tolliagentuur koostab järgmiseid probleemtoodete ehk PROTO aruandeid:
elektroonikaromu aruanne – elektri- ja elektroonikseadmed ja nende osade
patareide ja akude aruanne;
mootorsõidukite ja nende osade aruanne – N1, M1 ja L2E kategooria sõidukid ja nende varuosad;
rehvide aruanne – M1, N1, M2, M3, N2 , N3 kategooria sõidukite, põllumasinate ja traktorite rehvid.
A-Tolliagentuur vormistab oma klientidele probleemtoodete aruanded ning esitab need klientide eest tootjavastutusorganisatsoonile või probleemtooteregistrisse. Küsi lisainfot või pakkumist SIIT
Keskkonnasäästlikkuse seisukohalt on need väga olulised aruanded.
Probleemtoodete aruande info: +372 655 0703
E-kiri: info@toll.ee
