Silt: elektroonikaromuaruanne

Tootjavastutus

Mis on laiendatud tootjavastutus?

Laiendatud tootjavastutus on sisuliselt saastatuse vältimise poliitika põhimõte, keskkonnakaitse strateegia, mille eesmärk on vähendada toote kahjulikku mõju keskkonnale.

Laiendatud tootjavastutus on sisuliselt saastatuse vältimise poliitika põhimõte, keskkonnakaitse strateegia,

mille eesmärgiks on vähendada toote kahjulikku mõju keskkonnale.

Tootjavastutus on reguleeritud peamiselt Jäätmeseaduse ja selle alamaktide kaudu.

Tootjavastutus (laiendatud tootjavastutus) on “saastaja maksab” põhimõtte laiendus, mille kohaselt tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest kuni hetkeni, mil tootest tekkinud jäätmed on lakanud olemast jäätmed. Sisuliselt tähendab see seda, et tootja vastutab oma toodetest tekkinud jäätmete kokku kogumise ja nende käitlemise eest ja kannab sellega seotud kulud. Oluline on täpsustada, et “tootja” on jäätmeseaduse tähenduses isik, kes oma majandus- või kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, müüb või veab sisse tooteid.  

Kuna tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest ja/või turule laskmisest kuni kuni hetkeni mil tootest tekkinud jäätmed lakkavad olemast jäätmed, ei ole tootja vabanenud vastutusest, kui ta on enda turule lastud toodetest tekkinud jäätmed kokku korjanud ja need jäätmekäitlejale üle andnud. Tootja peab teadma, mis nendest jäätmetest edasi saab – ta peab teadma, mida see jäätmekäitleja, kellele ta need jäätmed üle annab, nende jäätmetega edasi teeb. Ta peab teadma jäätmekäitluse nn ahelat algusest lõpuni.

Loe artiklit “Tootjavastutus”

Mis on probleemtooteregister?

Probleemtooteregister ehk PROTO

Probleemtooteregister ehk PROTO on Keskkonnaministeeriumi poolt hallatav andmebaas

Riiklik probleemtooteregister ehk PROTO on Keskkonnaministeeriumi poolt hallatav andmebaas.

PROTO-sse koondatakse, hoitakse ja töödeldakse andmeid

  • Eestis probleemtoodete tootjate või probleemtoodete,
  • Eestis probleemtoodete tootjate või probleemtoodete maaletoojate
  • Eestis turule lastud probleemtoodete ning nendest tekkinud jäätmete
  • taaskasutamise ja kõrvaldamise
  • Eestist väljaveetud probleemtoodetest tekkinud jäätmete

taaskasutamise ning kõrvaldamise kohta.

Käesoleval hetkel on probleemtoodetena määratletud:

  • elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad;
  • patareid ja akud;
  • mootorsõidukid ja nende osad;
  • rehvid;
  • põllumajandusplast.

Eestis rakendatakse tootjavastutuse põhimõtet pakenditele ja toodetele, mis on jäätmeseaduses määratletud „probleemtoodetena“.

Probleemtooteregistri eesmärk on Eesti õigusaktides sätestatud taaskasutamise sihtarvude täitmise üle arvestuse pidamine ja registrisse kantud andmete alusel jäätmealase teabe esitamine Euroopa Komisjonile.

Vastavalt jäätmeseadusele on kõikidel probleemtoodete tootjatel kohustus end registreerida probleemtooteregistris ja esitada registrisse andmeid turule lastud probleemtoodete ning kogutud ja taaskasutatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kohta. Registreerimistoimingute eest ei pea tootja tasu maksma.

Loe artiklit “Mis on probleemtooteregister?”

Elektroonikaaruanne ja probleemtooted Mis on probleemtooted, nende turule laskja kohustused

Probleemtooted, nende tootjate ja turule laskjate kohustused

Probleemtooted on sellised tooted, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, samuti keskkonna ülemäärast risustamist.

Elektri ja elektroonikaseadmed on jäätmeseadusest tulenevalt probleemtooted.

Probleemtootedeteks loetakse:

  1. patareid ja akud
  2. mootorsõidukid ja nende osad
  3. elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad
  4. rehvid
  5. põllumajandusplast

Probleemtooteregister

Tootjatel on kohustus registreerida end probleemtooteregistris (lühend: PROTO) ja esitama andmeid turule lastud probleemtoodete ning kogutud ja taaskasutatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kohta.

Loe artiklit Elektroonikaaruanne ja probleemtooted Mis on probleemtooted, nende turule laskja kohustused