Autor: Moonika Grau

SPIM aruande esitamise kohustus

Piiril rakendatava sĂŒsiniku kohandusmehhanismi ehk SPIM’i (sĂŒsiniku piirimeede SPIM, ing.k. lĂŒhend CBAM) peamine eesmĂ€rk on vĂ€hendada teatud kaupade tootmisjĂ€lge nii Euroopa Liidus kui ka kolmandates riikides. SPIM kaubaliikide – elekter, tsement, teatud raua, terase- ja alumiiniumitooted ning vĂ€etised – maaletoomisel rakendus alates 01.10.2023 SPIM aruande esitamise kohustus.

Uus aruandlus on toonud ettevÔtjatele kaasa uued vÀljakutsed kompetentside vÀljatöötamise ja aruandlusega tegelemise nÀol. Meie SPIM aruandluse eksperdid saavad siinkohal ettevÔtjatele abiks olla, koostada ja esitada aruanne kliendile mugavalt ja aega sÀÀstvalt.

SPIM aruandlus ĂŒleminekuperioodil

Oluline on teada, et 2023-2025 on mÀÀratud kui aruandluse ĂŒleminekuperiood ja sel ajal vĂ”ib aruandekohustuse sisu muutuda, kuna arvutuste vaikevÀÀrtused ei ole veel lĂ”plikult mÀÀratud (tĂ€psustused luuakse 2025. aastal) ning aruandlusse kaasatavate andmete osas on lubatud rakendada mĂ”ningaid erisusi.  

Üleminekuperioodil, 1.10.2023 –  31.12.2025, on ettevĂ”tetel kohustus esitada andmed vaid imporditud toodetega seonduva heitkoguse kohta. Üleminekuperioodil on aruande esitajatel kohustus kaasata aruandlusse kogu vajalik ja asjakohane info kaupade kohta ning hallata kauba pĂ€ritolu ja selle tarneahelat puudutavat infot.

SPIM-kaupadega seonduva heitkoguse arvutuspÔhimÔtted ja andmete esitamise nÔuded on kehtestatud Euroopa Komisjoni rakendusmÀÀruses 2023/1773

Aruanded esitatakse igas kvartalis, ĂŒhe kuu jooksul peale kvartali lĂ”ppu. Esimene SPIM-aruande esitamise tĂ€htaeg oli 31. jaanuaril 2024, millesse kaasati seega 2023. aasta neljanda kvartali imporditud kaubad.

Meie SPIM aruande eksperdid koostavad SPIM-kaupade aruanded ja esitavad need kliendi eest registrisse.

Leiame igale ettevĂ”ttele just tema eripĂ€rasid arvestades talle parimad aruandluslahendused. KĂŒsi lisa:

Kliendiinfo: +372 655 0703

E-kiri: info@toll.ee

ESG loomisel kasuta ressursse targalt ja hoidu rohepesust

ESG (keskkond, sotsiaalne vastutus ja juhtimistava) raames vÔivad ettevÔtted sattuda nö. tupiktegevustesse, mis ei loo olulist positiivset mÔju vaid mÔningatel juhtudel raiskavad hoopis aega, raha ja muid ressursse. Siin on mÔned nÀited sellistest tegevustest:

  1. Pinnapealsus ja rohepesu. Panustamine keskkonnaalastesse algatustesse ja tegevusesse, mis on sihitud pigem ettevĂ”tte maine parandamiseks kui reaalsete keskkonnaprobleemide lahendamiseks. Sellised tegevused nagu lihtne logo vĂ”i pakendi vĂ€rvimuutus ilma jĂ€tkusuutlikkuse sisulise parandamiseta ei too kaasa reaalseid keskkonnaalaseid hĂŒvesid.
  2. Liigne bĂŒrokraatia ESG aruandluses. Kuigi ESG aruandlus on oluline, vĂ”ib liiga keeruline ja aeganĂ”udev aruandlusprotsess muutuda ebaefektiivseks. Selline bĂŒrokraatia vĂ”ib takistada ettevĂ”tteid keskendumast tegelikele jĂ€tkusuutlikkuse eesmĂ€rkidele.
  3. Ebarealistlikud vÔi ebamÀÀrased eesmÀrgid. Seades ebarealistlikke vÔi liiga ebamÀÀrased ESG eesmÀrke, vÔivad ettevÔtted kulutada ressursse tegevustele, mis ei vii konkreetsete eesmÀrkide saavutamiseni. Tulemuslikkuse mÔÔdikute puudumine vÔib samuti pÔhjustada ressursside raiskamist.
  4. ÜlemÀÀrane keskendumine lĂŒhiajalistele projektidele. MĂ”ned ettevĂ”tted vĂ”ivad keskenduda lĂŒhiajalistele ESG projektidele, mis toovad kiireid tulemusi, kuid ei aita kaasa pikaajalisele jĂ€tkusuutlikkusele. Sellised lĂŒhiajalised projektid vĂ”ivad pikemas perspektiivis osutuda ressursikulukaks ja vĂ€heefektiivseks.

ESG pĂ”himĂ”tete rakendamisel teadvusta potentsiaalseid tupiktegevusi, oluline on luua Ă€bimĂ”eldud ja jĂ€tkusuutlikud strateegiad, mis on reaalselt kasulikud ettevĂ”ttele, keskkonnale ja laiemale ĂŒhiskonnale.

Intrastat aruanne Intrastat - Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vĂ€liskaubanduse statistika kogumise sĂŒsteem

Intrastat aruanne (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise sĂŒsteem. Intrastati andmete alusel tehakse vĂ€liskaubandusstatistikat.Intrastat aruanne (Intra EC Trade Statistics) on Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide omavahelise kaubavahetuse andmete kogumise sĂŒsteem. Intrastati sĂŒsteem sai alguse 1993. aastal EL-i riikide ĂŒhisturu loomise ja sellega kaasneva tollikontrolli kadumisega. SeetĂ”ttu kadus vĂ”imalus lĂ€htuda statistika tegemisel ainult tollideklaratsioonide andmetest ja tekkis vajadus koguda andmeid otse vĂ€liskaubandusega tegelevatelt ettevĂ”tetelt. Loe artiklit Intrastat aruanne Intrastat – Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vĂ€liskaubanduse statistika kogumise sĂŒsteem

Tollimaksud Kaupade klassifitseerimine ja neile rakendatav tollimaks

Kaupade klassifitseerimine ja tollimaksudAlates 1. maist 2004 rakendusid tollimaksud kaupade impordil kolmandatest riikidest, mis pĂ”hinevad Euroopa ĂŒhenduste tollitariifistikul. Ühendusse importimise ja ĂŒhendusest eksportimisega seotud ĂŒhenduse meetmete kohaldamiseks kasutatakse ĂŒhenduste integreeritud tollitariifistikku – TARIC (TARiff Integre Communautaire).

Loe artiklit Tollimaksud Kaupade klassifitseerimine ja neile rakendatav tollimaks

Saadetised vÀljastpoolt Euroopa Liitu

E-poest tellitud kaubad, saadetised, vÀikesaadetis ja eraisikult saadud kinkesaadetiste maksustamine ja selgitused.

Kas kolmandatest riikidest (Hiina, USA, jne) saadetud kaupu on vaja deklareerida ja/vÔi tasuda importmaksud (tollimaks, kÀibemaks, aktsiis)? See sÔltub tÀpsemalt saadetise vÀÀrtusest, kogusest ja saatjast. Impordimaksude suurus aga sÔltub kaubakoodist ja kauba pÀritoluriigist.

Kas vÀljastpoolt Euroopa Liitu ehk kolmandatest riikidest (Hiina, USA, jne) saabunud saadetised ja kaubad on vaja deklareerida ja millistel puhkudel tuleb tasuda importmaksud (tollimaks, kÀibemaks, aktsiis)?

Alates 1. juulist 2021 kaotati vÀljastpoolt Euroopa Liitu (ehk kolmandatest riikidest) tellitavate vÀikesaadetiste kÀibemaksuvabastus, seetÔttu tuleb kÔik vÀljastpoolt Euroopa Liitu saabuvad saadetised deklareerida, olenemata nende vÀÀrtusest. KÔik saadetised maksustatakse kÀibemaksuga.

Loe artiklit “Saadetised vĂ€ljastpoolt Euroopa Liitu”

Intrastat teenus A-Tolliagentuurist A-Tolliagentuur on suurim Intrastati koostaja Eestis

Intrastat teenus on klienIntrastat aruande vormistamine A-Tolliagentuuris on lihtne ja mugav teenus - ettevÔtte ainsaks kohustuseks on edastada igakuiselt oma kaubaarved. Kaubaarvete alusel koostame intrastat aruande, lisaks suhtleme ise kliendi eest Statistikaametiga ning esitame kliendi Intrastat aruande Ôigeaegselt Statistikaametile.

Intrastat aruande vormistamise teenuse tellimine on ettevĂ”ttele hea ja arukas lahendus. Intrastat aruande nĂ€ol on tegemist ĂŒhe keerukama ja ajamahukama statistilise aruandega ĂŒldse – iga kirje puhul on vaja tĂ€ita palju erinevaid andmevĂ€lju, mille kodeerimiseks tuleb kasutada mitmeid erinevaid klassifikaatoreid. Loe artiklit Intrastat teenus A-Tolliagentuurist A-Tolliagentuur on suurim Intrastati koostaja Eestis

PakendiettevĂ”tja kohustused PakendiettevĂ”tja pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustuste ĂŒleandmine

PakendiettevÔtja on kohustatud kokku koguma ja taaskasutama oma kaupade pakendid ja pakendijÀÀtmed

PakendiettevĂ”tja on isik, kes majandus- vĂ”i kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse vĂ”i mĂŒĂŒb pakendatud kaupa. PakendiettevĂ”tja (va pakendatud kauba mĂŒĂŒja) on kohustatud kokku koguma ja taaskasutama tema poolt Eesti turule lastud kaupade pakendeid ja pakendijÀÀtmeid vastavalt seaduses sĂ€testatud mÀÀradele ning kandma sellest tulenevad kulud.
Loe artiklit PakendiettevĂ”tja kohustused PakendiettevĂ”tja pakendite kogumise ja taaskasutamise kohustuste ĂŒleandmine

Pakendiaudit Kuidas pakendiaudit sujuvalt lÀbida

Mis on pakendiaudit ja kuidas valmistada pakendiauditiksPakendiaudit tĂ€hendab sisuliselt audiitori hinnangu andmist pakendiettevĂ”tja kalendriaasta pakendiaruandlusele ehk kuidas ja kas pakendiettevĂ”tja koostatud pakendiaruanded on kooskĂ”las pakendiseadusega.  Pakendiaudit tuleb tellida neil pakendiettevĂ”tjatel,  kel seadusest tulenev pakendite turule laskmise piirmÀÀr on ĂŒletatud.

Et pakendiaudit saaks edukalt lĂ€bitud, tuleks veenduda, et pakendid on korrektselt kaardistatud, vĂ€lja on töötatud pakendite aruandlusse kaasamise pĂ”himĂ”tted, arvestusmetoodika ja  kehtestatud pakendite sisekorra eeskiri. 
Loe artiklit Pakendiaudit Kuidas pakendiaudit sujuvalt lÀbida

Tootjavastutus

Mis on laiendatud tootjavastutus?

Laiendatud tootjavastutus on sisuliselt saastatuse vÀltimise poliitika pÔhimÔte, keskkonnakaitse strateegia, mille eesmÀrk on vÀhendada toote kahjulikku mÔju keskkonnale.

Laiendatud tootjavastutus on sisuliselt saastatuse vÀltimise poliitika pÔhimÔte, keskkonnakaitse strateegia,

mille eesmÀrgiks on vÀhendada toote kahjulikku mÔju keskkonnale.

Tootjavastutus on reguleeritud peamiselt JÀÀtmeseaduse ja selle alamaktide kaudu.

Tootjavastutus (laiendatud tootjavastutus) on “saastaja maksab” pĂ”himĂ”tte laiendus, mille kohaselt tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest kuni hetkeni, mil tootest tekkinud jÀÀtmed on lakanud olemast jÀÀtmed. Sisuliselt tĂ€hendab see seda, et tootja vastutab oma toodetest tekkinud jÀÀtmete kokku kogumise ja nende kĂ€itlemise eest ja kannab sellega seotud kulud. Oluline on tĂ€psustada, et “tootja” on jÀÀtmeseaduse tĂ€henduses isik, kes oma majandus- vĂ”i kutsetegevuse raames kavandab, projekteerib, valmistab, töötleb, mĂŒĂŒb vĂ”i veab sisse tooteid.  

Kuna tootja vastutab toote eest alates selle valmistamisest ja/vĂ”i turule laskmisest kuni kuni hetkeni mil tootest tekkinud jÀÀtmed lakkavad olemast jÀÀtmed, ei ole tootja vabanenud vastutusest, kui ta on enda turule lastud toodetest tekkinud jÀÀtmed kokku korjanud ja need jÀÀtmekĂ€itlejale ĂŒle andnud. Tootja peab teadma, mis nendest jÀÀtmetest edasi saab – ta peab teadma, mida see jÀÀtmekĂ€itleja, kellele ta need jÀÀtmed ĂŒle annab, nende jÀÀtmetega edasi teeb. Ta peab teadma jÀÀtmekĂ€itluse nn ahelat algusest lĂ”puni.

Loe artiklit “Tootjavastutus”