Riskianalüüs on tööandja jaoks süsteemne protsess, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse nende parameetreid ja hinnatakse, milline mõju on töötaja tervisele ning turvalisusele Tööohutus Ohutus-est. Seaduse järgi peab iga tööandja koostama kirjaliku töökeskkonna riskianalüüsi, kus määratakse riskitase, pannakse paika abinõud nende vähendamiseks ning nimetatakse ära vastutajad ja ajakava Riigi Teataja. Riskianalüüs ei seisne dokumentatsiooni mahus, vaid selle sisu põhjalikkuses: kohtulahendid ja tööõnnetuste uurimised on näidanud, et sisuline ja põhjalik lähenemine on sageli olulisem kui lihtsalt dokumendi maht.
Erialaspetsialisti kaasamine riskianalüüsi koostamisse aitab hoida ära tööõnnetusi ja kutsehaigusi, minimeerida muid võimalikke kulusid. Oluline on meeles pidada, et riskianalüüs on kohustuslik igale ettevõttele, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja, see on seadusest tulenev nõue.
Riskianalüüsi tuleb üle vaadata ja vajadusel uuendada alati, kui töökeskkond või töötingimused muutuvad olulisel määral, kui vahetatakse või uuendatakse töövahendeid või tehnoloogiat, kui ilmneb uut teavet ohutegurite mõju kohta, pärast õnnetusi või ohtlikke olukordi, kui töötervishoiuarst tuvastab tööga seotud haigestumise või kui tööinspektor järelevalve käigus leiab, et riskianalüüs ei kajasta tegelikke riske ega ette nähtud abinõusid Riigi Teataja. Soovituslik on teha ülevaatus ka kord aastas, et hoida riskihindamine alati ajakohane.
Korrektselt koostatud riskianalüüs selgitab täpselt, kes ja millistel alustel peab läbima tervisekontrolli; milliseid aspekte tuleb sisekontrollis jälgida; kus töökeskkonnas on vaja teha täiustusi; milliseid isikukaitsevahendeid ja kus neid kasutada ning millised ohumärgistused tuleb paigutada. Selline põhjalik dokumentatsioon aitab tööandjal täita seadusest tulenevaid kohustusi ja luua turvalise keskkonna, kus töötajad saavad keskenduda oma ülesannetele muretult ja efektiivselt.