Pakendiaruanne on keerukas ja eeldab süsteemset käsitlust ning protseduure. Pakendiaruande koostamisel võib välja tuua kolm peamist komistuskivi:
- teadmatus
- oskamatus pakendeid kaasata
- sobiliku pakendiandmete kaardistamise hetk ehk sisendandmete tekkemomendi valimine.
Pakendiaruande koostamise kõige enam tekkinud vigade põhjuseks on osutunud rühmapakendi puudulik kirjeldus kaubaarvetel.
Vaid üksikutel juhtudel on võimalik luua pakendiaruanne kaubaarvetel leiduva info põhjal – kui kaubadokumentidel on pakendid koguseliselt kirjeldatud (kastide, pakkide või aluste arv). Peaaegu alati puudub aga dokumentides rühmpakendi info – andmed selle materjali ja massi kohta.
Rühmapakendite andmete kogumine
Rühmapakendi andmete kogumise ainus võimalik aeg on kauba lattu saabumise hetk. Hiljem, kui ladustamise käigus on rühmapakendid osaliselt või täielikult eemaldatud või laost välja saadetud, on pakendi mahtude taasesitamine raskendatud. Hilisem pakendiandmete kogumisel saadav info ei ole enamasti tõene ega võimalda tagada korrektset sisendit pakendiaruandesse.
Pakendiaruandluses on korrektselt kirjeldatud rühmapakend võtmetähtsusega, kuna see moodustab keskmise ettevõtte näitel koguseliselt väga suure osa (tavaliselt üle 50%) kogu pakendi kogusest.
Rühmapakendi olemus (materjal ja kaal) on tingitud erinevatest asjaoludest:
- see lihtsustab kauba käsitsemist ladustamisel ja transpordil
- aitab säilitada toote omadusi
- kaitseb kaupa transportimisel võimalike kahjustavate keskkonnamõjude eest (niiskus, külm jms).
Pakendiaruande loomiseks on vaja määrata rühmapakendite materjalid, kogused ja kaalud ning teha seda õigel ajahetkel. Siinkohal kirjeldame enam esinenud rühmapakendiga seotud probleemide tagamaid.
Kauba tootja on varunud oma lattu kauba pakendamiseks ja transportimiseks rühmapakendid omal valikul (pakendi hinnast, kahjustuse riskist, tarne kiirusest, transpordi liigist, enamlevinud partiide suurustest olenevalt jne) ja kasutab neid oma reeglistiku kohaselt.
Vaid üksikutel juhtudel esineb olukordasid, mil kauba tootja toodab vaid ühetüübilist kaupa, tema saadetised on sarnased ja fikseeritud kogustes, ühtemoodi pakendatud rühmapakendisse.
Hoolimata sellest, et saadetised erinevad nii sisult kui koguselt, on kõikide ettevõtete eesmärgiks hoida oma transpordi ja logistika kulud võimalikult madalad. Selleks kasutatakse saadetise komplekteerimisel maksimaalselt ära kogu võimalik veomaht.
Sõltuvalt toote kaalust, väärtusest jms valitakse sobilik rühmapakend. Toote mass ja maht tingivad rühmapakendi omadusi: materjali paksus, tugevus, maksimaalne ühikute arv rühmapakendis jms.
Pakkekile kasutamine sõltub eelkõige 1) võimalike niiskuskahjustuste vältimisest 2) vajadusest fikseerida tugevamalt komplekteeritud saadetis 3) transpordivigastuste vältimisest.
Kaubadokumentidel puudub reeglina rühmapakendi info
Kaubadokumentides on mõningatel juhtudel kirjeldatud küll müügipakendi info, kuid reeglina puudub seal täielik informatsioon rühmapakendi kohta.
Kui kaubad on rühmapakendist välja võetud ja antud rühmapakendit ei ole selgelt eraldi ladustatud, on selle hilisem koguse määramine võimatu. Euroopa Liidu pakendiettevõtted kirjeldavad rühmapakendi mahtu erinevalt kuna selleks puudub ega saagi luua ühtset standardit – rühmapakendi omadused sõltuvad: transpordiliigist, kauba väärtusest, tarnekiirusest, kaubamahust ning hetkel kauba saatja laos olemasolevast rühmapakendist. Korrektset pakendiinfot kauba saatja kaubaarvetel või saatedokumentidel reeglina ei kajasta.
Pakendiaruandluse andmete kogumisel soovitame alustada rühmapakendi andmetest.
Pakendiandmete loomiseks on parim hetk kauba lattu saabumine – sel hetkel on kaardistamiseks olemas kogu pakend. Nii saab kindel olla, et pakendiaruanne on korrekne ja andmed selles õiged-
Kaalumisi tuleb korrata, iga tooterühma korduskaalumise intervall tuleb otsustada eraldi, olenevalt selle tooterühma rühmapakendi dünaamilisusest.
Pakendiaruande kliendiinfo: +372 655 0703
E-kiri: info@toll.ee
Artikkel ilmunud: www.raamatupidaja.ee
