Pakendiaudit

Pakendiaudit tähendab sisuliselt audiitori hinnangu andmist pakendiettevõtja kalendriaasta pakendiaruandlusele ehk kuidas ja kas pakendiettevõtja koostatud pakendiaruanded on kooskõlas pakendiseadusega.  Pakendiaudit tuleb tellida neil pakendiettevõtjatel,  kel seadusest tulenev pakendite turule laskmise piirmäär on ületatud.

Et pakendiaudit saaks edukalt läbitud, tuleks veenduda, et pakendid on korrektselt kaardistatud, välja on töötatud pakendite aruandlusse kaasamise põhimõtted, arvestusmetoodika ja  kehtestatud pakendite sisekorra eeskiri. 

Pakendite sisekorra eeskirja kaasatakse kogu pakendisse puutuv, alustades pakendite tekkest ja lõpetades pakendite käitlemisega. Jooksvalt tuleks lisaks jälgida, et kehtiv pakendi sise-eeskiri oleks pidevas kooskõlas seadustega.

Pakendiettevõtja pakendite sise-eeskirjas kirjeldatakse:

    • pakendite teke
    • pakendite liigid ja pakendimaterjalid
    • pakendiandmete kogumise ja aruandlusse kaasamine (milliseid andmeid kogutakse, intervall)
    • pakendiarvestuse metoodika
    • vastutus – kaardistamise ja arvestusega seotud ametikohad/isikud (sh juhul kui teenust ostetakse sisse)
  • pakendite käitlemine

Tänaseks on väljakujunenud kaks peamist pakendiandmete kogumise ja hindamise lähenemist, mis on olemuselt erinevate töökäikudega ning lõpptulemusena annavad samuti täiesti erineva tulemuse:

1. Pakendiandmete vaatlus ja kaardistus. Audiitor vaatleb, kaardistab ja fikseerib kohapeal pakendite liigid, materjalid, kogused ja tekke viisi. Tulemusena saadakse kindlustandvus otsustamaks kas pakendiaruandlusesse on kaasatud kogu reaalne pakend aruandeperioodi vältel. Seejärel analüüsitakse kas saadud andmeid (ja mis tingimustel) saab laiendada tervikule.

* Selline kohapealne reaalsete pakendiandmete kaardistamine on vajalik ja õigustatud kiire laoseisu  muutumise olukorras ja selline pakendiarvestuse meetodi kasutamise lõpptulemus on praktikas osutunud väga tõepäraseks.

2. Arvestusmetoodika kontrollimine. Jätab võimaluse teha auditeerimist ka hiljem kui pakendit reaalselt laos enam ei ole. See ei anna küll piisavat kindlustunnet kuna pakendeid ei ole kordagi tekkemomendil laos kaardistatud, kuid siiski on seda töökäiku võimalik kasutada tingimustes, kus pakendiettevõttel on hetkel olulisem määrata ära töötajate vastutusala, sise-eeskirjade kehtivus, arvestusloogika alused jne.

Arvestusmetoodika kasutamine annab kindluse ettevõttetele, kel aruandesse andmete kaasamine ja muud pakendirutiinid on väljakujunenud, pidevalt kontrollitud ja väga hästi toimivad.

Enamlevinud eksimused, mida pakendisüsteemi loomisel saaksid ennetada

Kaubaarvetel olevad bruto- ja netokaalud on üldjuhul ebakorrektsed, neid ei saa pakendiaruandluses sisendina kasutada kuna seal puuduvad:

  • kile ja paberi proportsioonid
  • veo- ja rühmapakendi proportsioonid müügipakendi suhtes
  • veo- või rühmapakendi info võib arvetel puududa täielikult

Praktika on näidanud, et üldjuhul ei ole linsainfot tarnijatelt pakendite kohta võimalik saada. Pakendiettvõtjad, kelle kaubad ja kaubakogused on jooksvalt sarnased, on aruandlust ja pakendiarvestust lihtsam korraldada.

Universaalsete pakendiarvestusvalemite kasutamine. Väited toimivate universaalsete pakendiarvestuse valemite kohta ilma pakendi füüsilise kaardistamiseta on eksitavad. Kaubapakenditest ainus korrektne ülevaate saamise moodus on vaadelda ja kaardistada pakendid kaubalaos kauba olemasolu hetkel (sh veo- ja rühmapakendid).

Lihtsustatud lahenduste kasutamine ei anna soovitud tulemust, vaid muudab hilisema tööprotsessi kulukaks ega loo taodeldud kindlustandvust. Näide lihtsustatud lahendusest: Sisestage andmed indeksnumbrina raamatupidamis- või laoprogrammi ja asi on tulevikus teie jaoks lahendatud. Antud soovitus on üksikutest detailidest aruande koostamise viis, kus ei vaadelda tervikosiste seoseid, mistõttu kujuneb lõpptulemus liiga ebatäpseks. Eelkõige ei ole võimalik nii luua seoseid veo ja rühmapakendiga. Veopakendi osakaal kogupakendi suhtes võib olla ka üle 50%. Andmete kontrollimine ja korrigeerimine (võrdlemine reaalsete pakendiandmetega) peaks toimuma kauba saabumise hetkel.

Praktika on näidanud, et rühmapakendid ehk euroalused on erinevatel tarnijatel kaubaarvetel juhuslikult kirjeldatud. On tavapärane, et need loendatakse üle eraldi laos.

Pakendivaldkonna ebapiisava kompetentsi puhul soovitme kaasata pakendieksperte väljastpoolt.  Arukas Aruandlus on pakendiaruandluses tegev olnud alates 2005. aastast, oleme juurutanud ja pidevalt arendanud pakendiekspertide kompetentse, tänaseks oleme olnud juba üle 300 pakendiauditi juures. Küsi pakkumist SIIT

Pakendiaruande kliendiinfo: +372 655 0703

E-kiri: info@toll.ee

Jaga seda postitust:

Vajad abi aruannete koostamisel?

Meie meeskond aitab sul keerulised aruanded arusaadavaks teha ja koostab just sulle sobiva aruandlus- või tolliteenuse lahenduse. Küsi hinnapakkumist! 

Veel lugemist

SPIM/CBAM aruandlus

SPIM/CBAM kaupade import alates 2026.aastast.

Alates 2026. aastast on SPIM kaupade import üle 50 tonni aastas lubatud ainult ettevõtetele, kellel on kehtiv SPIM tegevusluba. See tähendab, et kõik ettevõtted, kes plaanivad tuua Eestisse suuri koguseid SPIM kaupu, peavad eelnevalt taotlema ja saama vastava loa. Tegevusloa

Loe edasi »
LCA ja EPD deklaratsioon

Toote keskkonnadeklaratsioon (EPD).

EPD (Environmental Product Declaration) on standardiseeritud dokument, mis annab objektiivse ja kontrollitud ülevaate toote keskkonnamõjust kogu selle elutsükli jooksul.EPD põhineb olelusringi hindamisel (LCA), kehtib üldjuhul 5 aastat ning vastab rahvusvahelistele standarditele: EPD on keskkonnadeklaratsioon, mis võimaldab toodete keskkonnamõju võrreldaval ja

Loe edasi »
LCA ja EPD deklaratsioon

 Mis on EPD (Environmental Product Declaration)?

Kas oled kokku puutunud olukorraga, kus klient, projekteerija või hankija küsib EPD-d, aga ei ole päris selge, miks ja milleks seda vaja on? EPD (Environmental Product Declaration) on usaldusväärne ja standardiseeritud toote keskkonnadeklaratsioon, mis annab läbipaistva ülevaate sinu toote keskkonnamõjust

Loe edasi »